Ukhula lungamela inselele enkulu kubalimi. Zikhula ngokoqobo ezitshalweni zakho, zimunca imisoco kanye nokukhanya kwelanga obekungaya konobuhle abadla imbuya ngothi obutha ukolweni. Ukhula lukhula kakhulu ngenxa yokusabalala ngokushesha kwezitshalo ezihlosiwe ezingaphilile nezincane kakhulu. Lokhu kungase kubangele abalimi ukuba babe nesivuno esinciphile - ukudla abangakuthengisa. Ukuze kuxazululwe le nkinga, abalimi basebenzisa izindlela ezihlukahlukene zokulawula ukhula futhi baluvimbele ekubuseni emasimini abo. Kunezindlela ezahlukene zokuqeda lezo zinambuzane, kodwa enye yezindlela ezidumile abalimi abaningi abakhetha ngayo ukusebenzisa uhlobo oluthile lwamakhemikhali aziwa ngokuthi ama-herbicides.
Abalimi bafutha amakhilogremu angaphezu kwezigidi ezingu-11 ze-acetochlor, isibulala-khula esivamile. Bafutha leli khemikhali emasimini lapho kukhula khona izitshalo zabo. Ngokubulala ukhula oluqhudelana nezitshalo, i-acetochlor iqeda umncintiswano. Ivimbela ukukhula kokhula okuvumela ukukhula okungcono kwezitshalo ngaphandle kokuba nokhula lusibekele. Abalimi bazoba nezitshalo ezinempilo futhi kungenziwa ukudla okwengeziwe.
Imithi yokubulala ukhula i-acetochlor inenzuzo kakhulu kubalimi njengoba yenza umsebenzi wabo ube lula. Lokhu konga abalimi isikhathi namandla abebezowachitha benakekela ukhula. Abalimi bakudala basiphula ukhula mathupha ngamathuluzi afana namageja namafosholo ngaphambi kokusetshenziswa kwemithi yokubulala ukhula. Kwakuwumsebenzi onzima nokhathazayo, othatha amahora amaningi. Kwakuyisikhathi lapho abalimi babesebenza amahora ngamahora ngaphansi kwelanga elishisayo, bezama ukugcina amasimu abo ekhula.
Imithi yokubulala ukhula efana ne-acetochlor yenze kwaba lula kubalimi ukulawula inkinga yokhula emasimini abo. Ngalokhu, bangafutha umuthi wokubulala ukhula emasimini akho bese beqhubeka neminye imisebenzi ebalulekile epulazini. Bangasebenzisa leli hora elengeziwe ukutshala, ukuchelela noma ukunakekela izitshalo zabo. Ngaphandle kwalokho, imithi yokubulala ukhula yenza izilimo zikhule kangcono ngakho-ke inganikeza abalimi ukudla okwengeziwe abazokuthengisa ezimakethe. Lokho kukhulu kakhulu ezinkampanini zabo.
Kuyiqiniso ukuthi le-acetochlor emangalisayo isiza abalimi kakhulu, kodwa ngesikhathi esifanayo idala izinkinga ezithile emvelweni nempilo yabantu. Ezintweni eziningi ezikhathazayo, okunye okubaluleke kakhulu ukuthi, liwuthinta kanjani umoya nomhlabathi kanye namanzi asizungezile. Kodwa-ke, lezi zinsiza zemvelo zivame ukungcoliswa ngama-herbicides. Njengalapho izimo zokubulala ukhula zikhukhuleka emifuleni nasemifudlaneni ngesikhathi semvula. Lokhu kuyingozi ezinhlanzini nakwezinye izilwane zasemanzini, futhi kusongela umhlaba ozotshala kuwo izitshalo esikhathini esizayo. Futhi uma la makhemikhali ehlangana emoyeni, angase abeke impilo yomuntu engozini.
Kulezi zikhathi zonyaka ezedlule, kuvele ulwazi olusha noluthokozisayo mayelana i-glyphosate herbicide sebenzisa. Manje, izinkampani ezifana ne-CIE Chemical zenza imizamo yokuzinikela ekwakheni imithi yokubulala ukhula ethuthukisiwe nephephile ukuze abalimi bayisebenzise. Basebenzisa izinsiza ekutholeni ezinye izixazululo ezingenza imikhiqizo yabo iphumelele nakakhulu. Futhi, ubuchwepheshe obusha obunciphisa imiphumela emibi yezibulala-khula endaweni ezungezile nempilo yabantu buyathuthukiswa.
Naphezu kwale mizamo nokho, abalimi basadonsa kanzima ngezinkinga ezithile. Okukhathaza kakhulu ukuthi olunye ukhula aluzweli emithini yokubulala ukhula ngokuhamba kweminyaka futhi alubulawa kalula. Lokhu kusho ukuthi abalimi bangase babe “nokhula olukhulu” olungazweli okungaba nzima kakhulu ukuluphatha. Abalimi kufanele balawule lesi simo ngokusebenzisa izindlela ezahlukene zokulawula ukhula. Izinketho ezinjalo zokuhlukahluka zingabandakanya ukutshala izinhlobo ezihlukene zezitshalo noma izici ezikwazi ukubekezelela ukhula kanye nezingabekezeleli ukhula.